Jätka oma tavapäraseid õuetegevusi.
PM₂.₅ koosneb väga väikestest õhus hõljuvatest osakestest. Nende allikate hulka kuuluvad kütuse põletamine sõidukites, küttes ja tööstuses ning tulekahjud. Osa osakesi tekib gaaside reageerimisel atmosfääris. Väikese suuruse tõttu võivad need jõuda sügavale kopsudesse.
PM₁₀ hõlmab nii eriti peeneid osakesi (PM₂.₅) kui ka suuremaid, kuni 10 mikromeetrise läbimõõduga osakesi. Allikate hulka kuuluvad tee- ja ehitustolm, tuulega kanduv pinnas, kütuse põletamine ning atmosfääris tekkivad osakesed. PM₁₀ ei tähenda ainult jämedaid osakesi: need moodustavad 2,5–10 mikromeetrise suurusega fraktsiooni.
Vääveldioksiid (SO₂) on värvitu gaas. Peamiste allikate hulka kuulub väävlit sisaldavate kütuste, näiteks kivisöe ja nafta, põletamine kütmiseks, elektritootmiseks ja tööstusprotsessides.
Lämmastikdioksiid (NO₂) tekib peamiselt kütuse põletamisel sõidukites, küttes, elektritootmises ja tööstuses. Gaasipliidid ja muud kütust põletavad seadmed võivad seda eraldada ka siseruumides. See soodustab osooni ja peente osakeste teket atmosfääris.
Maapinnalähedane osoon (O₃) tekib päikesevalguse toimel lämmastikoksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite osalusel toimuvates reaktsioonides. Selle tase tõuseb sageli päikeselise ilmaga ning saaste võib kanduda oma allikatest eemale. Maapinnalähedane osoon on kahjulik; see erineb kõrgel atmosfääris asuvast kaitsvast osoonikihist.